Otse põhisisu juurde

Mida õpetas mulle eneseteadlikkuse- ja joogakursus?

Ühel augustikuu päeval surfasin üpris sihitult Facebookis, kui mulle sattus mingit müstilist teed pidi uudistevoogu teade ühest üritusest. Tegu oli 8-nädalase kursusega "Eneseteadlikkus läbi joogapraktikate", mis leidis aset Urban Yogini Õnnelaboratooriumis. Kursus oli korraldatud Teadlik Jooga poolt ja seda viis läbi kaunis hing Ave Reimann. Kursuse eesmärk oli kokku tuua grupp inimesi, kes soovivad ennast lähemalt tundma õppida ja endaga tegeleda. Seda läbi meditatsiooni, joogapraktikate ja idamaiste tarkuste tundmaõppimise, eneseanalüüsi ja oma kogemuste jagamise soojas ja usaldavas ringis. Kohe, kui ma ürituse kirjeldust lugesin, tundsin, et mind tõmbab sinna. Sain hetkega aru, et ma tõesti-tõesti soovin sellel kursusel osaleda ja saada osa kogemusest, mida see võib mulle pakkuda. Sisetunne oli tugev, kuid ratsionaalne mõistus segas korraks vahele: kursus ju maksab! Lisaks peatas mind otsekohe registreerima jooksmast tõsiasi, et kursusel oli plaanis käsitleda ka tšakrasüsteeme. Kuigi olen väga avatud inimene, polnud ma tšakrate kohta kuigi palju uurinud ja suhtusin neisse veidi skeptiliselt. Pean tunnistama, et see skeptilisus oli pigem selline ühiskonnalt üle võetud negatiivse varjundiga hinnang, millel polnud otsest alust või põhjust minus eksisteerimiseks. Isegi, kui tegu pole teadusliku lähenemisega, miks peaksin selle kohe lähemat tutvust tegemata hukka mõistma, eriti kui minu hinnang põhineb vaid olematutel teadmistel ja teiste (sama asjatundmatute) inimeste mõjutustel? Niisiis, pärast mõningaid kahtlusi ja lähedastelt turgutussõnade otsimist otsustasin ikkagi kerge südamega, et see kursus on mulle hetkel vajalik ja õige. Jäin esimest kohtumist põnevusega ootama.

Kui jõudsin esimest korda Urban Yogini Õnnelaboratooriumisse, tundsin ma kohe, et tegu on meeletult rahuliku ja mõnusa paigaga. Kui ma varem ei olnud otseselt väga mõelnud, et osadel kohtadel on parem energia/vibe kui teistel, siis siin ma tundsin seda lausa füüsiliselt. Kõik ruumid olid täidetud meeldivate aroomidega, kujundus oli kuidagi eriti malbe ja rahustav, kõikjal valitsesid heledad ja pastelsed toonid ning kuskil ei hakanud silma mingit raskust või ebakõla. Märgata võis õhulisust, värviliste idamaiste mustritega lamamismatte ja vaipu, hubasust loovaid patju ja taimi ning suurt kandikut puuviljadega. Kui tahate teada, mida tähendab zen või feng shui, siis minge ja lihtsalt kiigake nendesse ruumidesse. Sellest kohast kujunes minu jaoks tõeline rahuoaas, kuigi see asub täitsa kesklinnas. Tahtsin iga nädal juba jõuda sellesse harmoonilisse paika, et lihtsalt iseendale pühenduda ja end rahuga laadida.

Põgusalt kokku võttes võin öelda, et tegelesime nende 8 nädala jooksul peamiselt erinevate tšakrate ehk energiakeskustega seotud teemadega. Sisuliselt tähendab see, et kursusel osaleja ei pea tingimata tõesti sügavalt uskuma, et tšakrad on olemas. Avatud meel tuleb aga kindlasti kasuks ja nii ma võtsingi täitsa ambivalentse seisukoha: nn energiakeskused võivad olemas olla, aga võivad ka mitte. Need on olemas sõltuvalt sellest, mida inimene ise usub, ja kui selline kontseptsioon toob inimesele selgust, kasu, leevendust ja arusaamist, siis on see ainult positiivne. Tegu ei ole minu silmis meelepette või posimisega: igaüks valib ise, mida ta usub või milliste sümbolite ja süsteemide kaudu ta oma elu ja kogemusi enda jaoks tõlgendab. Mõni valib astroloogia, tšakrad või saatuse, mõni valib akadeemilise teaduse, religiooni või nihilismi. Nii või naa on iga valiku puhul tegu lihtsalt uskumuste süsteemiga, mis aitab meil mõtestada maailma, oma kogemusi ja iseennast. Raske on öelda, mis on objektiivne tõde ja kas see üldse olemaski on (tähendab, minu silmis seda polegi olemas - kogu nn objektiivsus on vähemalt hetkel lihtsalt subjektiivsuste kogum, süsteemist väljaspool asuvat vaatlejat ei ole meil kuskilt võtta ja seega ei jõua me kunagi täieliku objektiivsuseni). Niisiis: minu jaoks on tšakrad lihtsalt üks tinglike sümbolitega süsteem, mis aitab inimesi suunata tähenduste leidmiseni ja iseendaga avastamiseni. Iseasi on see, kuidas keegi seda tööriista rakendab ja mida ta sealt enda jaoks leiab.

Seega rääkisime me igal nädalal mõnest kindlast teemast, näiteks turvatundest ja suhtest emaga, seksuaalsusest, materiaalsest heaolust, oma tahte ja soovidega ühenduses olemisest ja nende väljendamisest, suhtest isaga ja spirituaalsusest jpm. Kõikide teemadega kaasnes ka kodutöö, mis aitas meil vahepealsel ajal teema üle sügavamalt järele mõelda ja kursusel koha peal räägitu läbi töötada. Tegu oli väga huvitavate ülesannetega, mis suunasid tõeliselt sügavale eneseanalüüsile ja olid minu jaoks üllatavalt sarnased mõnede küsimustega, mida ka psühhoteraapias käsitletakse. Midagi esoteerilist seal tegelikult polnud - sain aru, et see on jällegi üks ühiskonna skeptilisuse poolt tekitatud eelarvamus, et idamaine ja joogaga seotu on kuidagi ebaratsionaalne või elukauge või esoteeriline. Lisaks oli väga huvitav ja kosutav jagada oma mõtteid ja kogemusi teiste kursusel osalejatega. Vahepeal tegelesime ka mediteerimise ja füüsiliste joogaharjutustega. On oluline märkida, et joogapraktikad ei tähenda ainult füüsilisi praktikaid, mistõttu ainult kehalised harjutused ei olnud kursuse keskmeks. Jooga on pigem mõtte- ja eluviis, mille osa on ka eneseteadlikkus ja -analüüs. Mul on hea meel, et ma sellest paremini ka aru sain.

Aga mida ma siis lõppkokkuvõttes sellelt kursuselt õppisin? Kuidas see protsess mind muutis või mind muutustele suunas? Etteruttavalt mainin, et kindlasti olid osad muutused ja teadmised minus juba ennegi küpsemas või toimusid need lihtsalt kursusega paralleelselt, kuid ma ei saa alahinnata seda panust, mida see kursus minusse ikkagi andis ja muutustele kaasa aitas.
  • Õppisin paremini oma keha kuulama. Üritan nüüd palju rohkem pöörata tähelepanu nendele signaalidele, mida mu keha mulle saadab. Vanasti võisin üpris rahumeeli ignoreerida väsimust, pingevalusid ja muid märke, et minu organism vajab hädasti puhkust. Enda surumine täitsa piirini oli natuke nagu väljakutse, keha häiresignaalid vaid tüütud füüsilised tõkked, mis tuli ära kannatada ja ületada. Kui loll väljend on näiteks "uni on nõrkadele"! Järjekordne näide sellest, kuidas (tänapäeva?) ühiskond tähtsustab üle kõiksugu ülepingutusi, ennastunustavat surnukstöötamist ja alavääristab enese eest hoolitsemist, teadlikku puhkust ja oma piiride teadmist. Kui oled väsinud - puhka! Kui tunned pingevalusid seljas, kaelas või ükskõik kus mujal - mõtle, kust tuleb üleliigne stress ja kuidas seda vähendada. Kui sul on unehäired, seedeprobleemid, peavalud, ükskõik millised füüsilised sümptomid - võta aeg korraks maha ja püüa aru saada, mida su keha sulle üritab öelda. Ta saab alati esimesena aru, kui midagi on valesti või puudu. Milline imeline ja täpne häiresüsteem on meiega alati kaasas! Miks seda küll ignoreerida? 
  • Sain selgema ettekujutuse joogapraktikatest ja elustiilist. Kui varasemalt oli jooga minu jaoks veidi ähmane mõiste, mis hõlmas pigem füüsilisi harjutusi ja varajast ärkamist, et päikesetõusu saatel veidi mediteerida, siis nüüd sain aru, et joogapraktikate rakendamiseks igapäevaellu on märksa laialdasemaid võimalusi. Vägivallatus nii enda kui teiste suhtes, teadlik eluviis, sisemine rahu, tasakaalu leidmine, oma keha ja hinge eest hoolitsemine, moraaliprintsiipide järgimine, mindfulness, positiivne mõtteviis, lihtsus ja minimalism... Vali aga, mis tundub õige ja meelepärane, ning püüa seeläbi elada tasakaalustatumat ja pingevabamat elu :) 
  • Muutusin veelgi avatumaks uutele kontseptsioonidele ja erinevate lähenemiste avastamisele. Kuna selgus, et tegu on väga huvitava maailmaga, kuhu ma kursuse käigus sattusin, sain aru, et minu algse kerge skeptilisuse ületamine on äärmiselt oluline komponent maailma avastamisel. Kõik uued teemad ja kohad võivad esialgu tekitada võõrastust, kuid oma mugavustsoonis istudes jääb nii suur osa maailmast avastamata. Isegi, kui uudne kogemus meie algseid arvamusi eriti ei muuda, oleme siiski teinud proovi ja väljunud oma tavapärasest olemisest, omandanud uusi teadmisi ja jõudnud lähemale tervikliku maailmapildi loomisele. Avatud meel aitab meid elus palju edasi: õpime teineteist paremini mõistma, avastame uusi huvisid ja ka iseennast. Otsin nüüd hea meelega võimalikult erinevaid kursuseid, loenguid ja muid üritusi, mis võiksid mulle õpetada midagi uut ja panna küsimärgi alla minu senised arusaamad. 
  • Leidsin tugevama ühenduse oma spirituaalsusega ja sain suuna selle edasiseks arendamiseks. Kuigi olen ka varem tegelenud kõiksugu filosoofiliste küsimuste ja iseenda tundmaõppimisega, sain aru, et minu jaoks on spirituaalne sisemaailm väga olulisel kohal ning et saan sellega tegeleda palju rohkem kui seni. Mingil hetkel (juba veidi enne kursusele minekut) kadus mul peaaegu täielikult huvi ilukirjanduse vastu (vähemalt ajutiselt) ning olen asunud lugema teabekirjandust: filosoofiat, psühholoogia-alast kirjandust, eneseabiraamatuid ja kogemuslugusid. See on minu jaoks suurepärane võimalus tegeleda endale nii meelepärase lugemisega kui ka end samaaegselt arendada ja harida. Tunnen ka tugevamat ühendust looduse ja universumiga üleüldse. Tänu kursustel osalemisele avastan pidevalt uusi üritusi, mida külastada, ning need toidavad omakorda minu huvi spirituaalsuse vastu.
  • Tegin rahu mõningate teemadega - näiteks raha ja suhe isaga. Mõned kodutööd osutusid kursusel väga kasulikuks: sain süvitsi tegeleda mõnede teemadega ja end nendega seoses analüüsida. Üks väga huvitav meditatsioon ja eneseanalüüs oli seotud näiteks rahaga, kus sain põhjalikumalt mõelda oma suhte üle rahaga, uurida oma hoiakuid ja nende päritolu ning jõuda selgusele, mida ja kuidas ma oma suhtumises muuta võiksin. Täpselt selline keiss, et on olemas teema, millega oleks vaja tegeleda, aga mis ei tule endal niisama lihtsalt pähe ega oska ilma suunavate küsimusteta hästi midagi ette võtta.
  • Õppisin rohkem hindama mediteerimist ja teadvelolekut. Olin ka varem üritanud mediteerida ja mindfulnessi praktiseerida, kuid nende tähtsus jäi mul sügavamalt pigem läbi tunnetamata. Nüüd olen aja jooksul järjest rohkem argumente nende praktikate kasuks kogunud. Niivõrd oluline on näiteks eristada välismaailmast ja ühiskonnast tulevaid mõtteid/uskumusi nendest, mis tulevad siiralt sinu enda seest. Kerge on omaks võtta teiste arvamust või hakata mõtlema stereotüüpseid mõtteid (nt mõnedel ehk "mehed ongi sead!"), kuigi sisimas me tegelikult seda ei usu ja pole põhjustki uskuda. Oluline on ka eristada olulisi mõtteid suvalistest uitmõtetest, mis ei anna meile midagi olulist ja millel võiks lihtsalt minna lasta. Peast käib läbi igasugu mõtteid, kuid ega igaüks siis päriselt tõsiseltvõetav ja oluline ole. Mõte võibki olla lihtsalt seda - tühipaljas mõte, mis käib sul korraks peast läbi ega iseloomusta ei sind, sinu uskumusi ega sinu seisundit. On oluline näha, et osad mõtted seisavadki sinust lihtsalt täitsa eraldi ja on tingitud välisest keskkonnast. Samuti aitab teadveloleku praktiseerimine olla paremini ühenduses oma emotsioonide, väärtuste, tahte ja sisemaailmaga, aga ka vahetu väliskeskkonnaga. Sellest võib abi olla hetkes püsimisel: alati ei ole mõtet end koormata mõtetega minevikust või muredega tulevikust.
  • Sain aru, et on olemas sarnaste huvidega avatud ja mitmekülgseid inimesi. See oli mõnevõrra uudne tunne, näha kuskil koos nii avatud meelega, uudishimulikke ja eriilmelisi inimesi, kellega on, mille üle arutleda. Saan aru, et minule sarnase mõtteviisiga inimesi on veel ja et neid on sarnastelt üritustelt võimalik ka leida.
  • Sain inspiratsiooni, julgust, toetust ja motivatsiooni edasiseks. Jällegi, see tähendab, et otsin ka edaspidi endale huvipakkuvaid üritusi, inimesi ja võimalusi enda ja maailma avastamiseks. Saan oma ellu integreerida veidi uudseid praktikaid ja mõtteviisi, osta näiteks paar kristalli ja mõnuleda senisest rohkem vannis. Olen sõbralikum enda vastu ja püüan vähem muretseda asjade pärast, mida mul on võimatu muuta. Valin oma võitlusi ja püüan tegutseda just mulle sobivas, väheagressiivses ja positiivses keskkonnas. Või sellist keskkonda ise luua. Olen tänulik selle eest, mida elu on mulle andnud. Ja olen ka edaspidi uudishimulik, avatud ja infojanus :)

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Enesekaastunne - mis ja milleks?

Kas kuulete oma peas vahel näägutavat häält, mis teile pidevalt kommenteerib, et tegite midagi valesti ja mida nüüd küll teid ümbritsevad inimesed sellest arvata võiks?

Kuidas olen ülikooliaja jooksul muutunud?

Ülikool on ametlikult läbi! Uurimistöö kaitstud, bakaeksam tehtud ja lõpetamisel lilled kätte saadud. Peod ka maha peetud ja lõpukingid kätte saadud, edasised plaanid väga abstraktselt ka silmapiiril. Põgusalt võib öelda, et uurimistöö oli äärmiselt ebameeldiv kogemus, mida ma üritan edaspidi vältida nii palju kui võimalik. Mõni põhjus, miks UT võib sakkida:
Oled täiesti üksi, juhendajatel pole aega ja ega neid väga ei huvita ka.Järgid hästi palju reegleid, mis on nii formaalsed ja peavalu tekitavad, et tahaks vahepeal kõik nurka visata ja karjudes Emajõkke joosta (karjudes, et rohkem vett kopsu korraga hoovata saaks).Sa tead juba algusest peale, et midagi väga asjalikku ega uudset sinu UT-st nagunii ei selgu, ja see pole isegi eesmärk. Mis on eesmärk? Alati ei saagi aru, eriti, kui teadust tegema niikuinii ei lähe, mini-uurimusi on varemgi tehtud ja katseid läbi viidud, raporteid kirjutatud ja arvukaid teadustöid läbi töötatud ja nende pealt õpitud. Hull ressursikulu nii tudengile, j…

Lugu sellest, kuidas minust sai Heinvere

Ühel detsembrikuu pärastlõunal pikutasime Hardiga niisama, kui jutuks tuli küsimus, miks me juba abielus pole.