Otse põhisisu juurde

Ma lähen kolmeks kuuks Costa Ricasse

Nüüd on selline lugu, et 13. jaanuaril läheme me Hardiga peaaegu kolmeks kuuks maakera teise otsa. Costa Ricasse.
Ja tuleme tagasi seega alles aprilli alguses. Need, kes on asjaga juba kursis, on tihtipeale esitanud mõningaid küsimusi, millele vastamine kipub pikapeale korduvaks minema, nii et neile, kes veel asjaga nii hästi kursis pole, otsustasin panna kokku väikese "Korduma Kippuvad Küsimused" postituse, et saaksite väikese kujutluspildi sellest, millega me nüüd hakkama kavatseme saada.

KKK
  • Kus see Costa Rica täpselt ongi? Costa Rica on üks pisemat sorti riik (sisuliselt Eestiga võrreldav) Kesk-Ameerikas, Nicaragua ja Panama vahel. Idakaldal saab nautida Kariibi merd, läänekaldal aga supelda Vaikses Ookeanis. Ei, Costa Rica ei ole saar, ning ei, see ei asu Lõuna-Ameerikas (Kolumbia, Brasiilia, Tšiili jms jäävad ikka natuke kaugemale) (ma ütlen seda ainult seepärast, et nii mõnelgi inimesel on automaatselt selline ettekujutus, ja mul oli ka natuke). Costa Rica pealinn on San José. Muide, seal on kasutusel kohalik valuuta nimega koloon (1 euro = 682 kolooni), ja riigis elab peaaegu 5 miljonit inimest.

  • Miks just Costa Rica? Meie põhieesmärk oli minna kuskile kaugele, nö eksootilisse kohta, ja jääda seda pikemaks ajaks avastama. Aasia ja Aafrika meid tol hetkel miskipärast nii väga ei kõnetanud, Euroopa on juba suuremas osas nähtud ja tuttav, Põhja-Ameerika ei pakkunud piisavalt pinget... Millegipärast tõmbas meid mõlemaid Lõuna-Ameerika poole. Tundus, et see on meie jaoks kuidagi täiesti avastamata ja huvitav. Kui aga uurisime lähemalt lennupileteid, vaatamisväärsusi, loodust ja Google Street Viewd, ei tundunud see enam meile päris ideaalse sihtkohana. Ja nii sündiski, täitsa iseenesest, mõte minna hoopis Kesk-Ameerikasse. Peab tõdema, et Costa Ricasse on vaat et kõige odavam lennata, seal ei ole vaja viisat (kui viibida territooriumil korraga maksimaalselt 90 päeva) ning lisaks koondab see üpris väikesel alal kõik, mida tahaks näha ja teha. Piisavalt väike riik, et ringi reisida ja erinevaid paiku näha, piisavalt odav, aga samas ka kergelt turistide poolt avastatud (ei ole päris tühi ja arusaamatu), piisavalt eksootiline ja pakub nii aktiivset avastamist kui ka rahulikumat sorti puhkust. Kõik lihtsalt klappis ja hing kutsus sinna.
  • Kuidas te sinna lähete? Lennukiga! Kõigepealt Tallinnast Oslosse, sealt Londoni kaudu Fort Lauderdale'i USAs, ja sealt juba otselennuga Costa Rica pealinna San Josésse. Tagasi tuleme sarnase marsruudi kaudu. USAs on juba ainuüksi transiidi jaoks vaja taotleda midagi viisalaadset (täpselt ei saagi aru, kuna tegu pole sellise viisaga, mille olemasolul saab siseneda riiki, vaid meile antakse lihtsalt nö luba sooritada transiitreisi läbi USA lennujaama, sealt väljumata). Protsess on õnneks päris lihtne ja kiire ja maksab vaid 14 dollarit nägu. 
  • Mida te seal nii kaua teete? Ega igav ei hakka? Tundub, et tegemist on selles riigis küll palju! Peatume igas kohas 5-10 päeva, nii et jõuame näha väga eriilmelisi paiku. Costa Ricas on palju rahvusparke, randu, aga ka vulkaane, vihmametsasid, mägesid ja kõiksugu muid huvitavaid kohti. Saab ka sõita hobustega (üllatavalt populaarne transpordivahend keeruliselt läbitavates paikades), sukelduda, paitada laiskloomi, jalutada mööda rippsildu vägeva looduse keskel, supelda kuumaveeallikates, vaadata koskesid, päevitada, lasta Kariibi mere lainetel end kanda ja kohalikul toidul keel alla viia, uurida kohalikke kombeid ja toidulauda, suhelda inimestega, kanuutada, zipline'ida, vahelduseks ka varjulises kohas võrkkiiges e-raamatut lugeda ja muljeid märkmikusse kirja panna... Kõlab nagu igati sisukad kolm kuud :)
  • Kus te ööbite üldse? Põhiliselt oleme endale välja vaadanud kohti airBnB's ja natuke ka couchsurfime. Öko värk. Hotellides, hostelites ja muudes taolistes lokaalides me ei peatu.
  • Mis keel seal on? Costa Ricas räägitakse hispaania keelt. Kuigi mina õppisin seda veidi Duolingo vahendusel ja Hardi kuulas autos sõites samuti hispaaniakeelseid õppetunde, võtame siiski kaasa ka raamatu, kus kõige vajalikumad väljendid sees olemas ja käepärast. Kaalun ka endale telefoni Google Translatei rakenduse/laienduse tõmbamist, mis väidetavalt ka offline'is tõlgib sinu öeldut automaatselt soovitavasse keelde (mis siis vastavalt alla laetud on). Inglise keele peale väga ei tasu lootma jääda, ehk veidi vaid suuremates turistikates, kuhu USAkad rohkem juba jõudnud on ja teenindajatel keel võib-olla rohkem suus. 
  • Seal ohtlik pole? Costa Rica on oma naabritega võrreldes väga rahulik ja stabiilne riik. Rahutusi seal üldiselt ei ole, looduskatastroofid ei ole teab kui katastroofilised ja kümmet vaktsiini tegema ei pea (mujal läheduses peab). Küll aga peab mainima, et seal leidub madusid, igasugu moskiitolisi ja ka metsikuid loomi - kuid neid suudab vähegi mõistlik turist enamasti vältida. Suurim oht on tõenäoliselt (tasku)vargad, kes tegutsevad eriti aktiivselt muidugi turistikates, ning tappev päikesekuumus ja dehüdratsioon. Aga jällegi võib öelda, et üldiselt on neid võimalik ettevaatuse korral vältida. Kui mingi õnnetus ka tabab, siis põhimõtteliselt võib ta tabada ükskõik kus, mitte tingimata Costa Rica reisil. Oleme tähelepanelikud ja varustame end päikesekreemide, sääsetõrjevahendite ning valvsusega. Lisaks paneme kohalike soovitused kõrva taha :) Muidugi on tehtud ka kõik vajalikud kindlustused, jääb vaid üle olla positiivselt meelestatud ja üritada halvad aurad endast eemal hoida, või midagi sellist.

PS. Costa Rica on maailma üks kõige rohelisemaid riike, mis tähendab, et seal on lisaks arvukatele rahvusparkidele ja kaitstud loodusele ka teadlikumad inimesed - aastaks 2022 tahab Costa Rica oma carbon footprinti neutraliseerida, lisaks on enamikel võõrustajatel nii airBnbs, Couchsurfis kui ka mujal portaalides mainitud, et nad väärtustavad loodust ja jätkusuutlikkust, paluvad külalistel ka näiteks prügi sorteerida ja vett mitte asjata raisata. Lisaks on väga levinud selline väljend nagu "pura vida", mis tähistabki looduslähedast, loomulikku, puhast ja lihtsat elu. Seda peetakse ka omamoodi viisakusväljendiks - kui üks ütleb "pura vida", siis teine peaks samamoodi ka vastama. Ma usun, et umbes 90% couchsurfi võõrustajatest on see sõnapaar ka oma kodu kirjelduses olemas ja nii mõnigi on oma majutusasutuse nimesse või kirjeldusse selle samuti lisanud. See tähistab tervet eluviisi ja suhtumist, mis just costa ricalaste seas au sees ja levinud. Ära keskendu negatiivsele, ole tänulik selle eest, mis sul on, ära üleliia stressa ja võta elu nii, nagu see on. Väga kariibiliku suhtumisena kõlab see. Pole ime, et costa ricalased on maailmas ühed õnnelikumad inimesed (väidetavalt). 
Nii tore! Ehk jääb selline suhtumine ka endale rohkem külge.
Ja taimetoitlust harrastatakse ka vist palju. Jällegi - olen mõelnud lihast loobumisele, nii et ehk saan sealt mõnusat eeskuju :)

Pura vida!

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Enesekaastunne - mis ja milleks?

Kas kuulete oma peas vahel näägutavat häält, mis teile pidevalt kommenteerib, et tegite midagi valesti ja mida nüüd küll teid ümbritsevad inimesed sellest arvata võiks?

Kuidas olen ülikooliaja jooksul muutunud?

Ülikool on ametlikult läbi! Uurimistöö kaitstud, bakaeksam tehtud ja lõpetamisel lilled kätte saadud. Peod ka maha peetud ja lõpukingid kätte saadud, edasised plaanid väga abstraktselt ka silmapiiril. Põgusalt võib öelda, et uurimistöö oli äärmiselt ebameeldiv kogemus, mida ma üritan edaspidi vältida nii palju kui võimalik. Mõni põhjus, miks UT võib sakkida:
Oled täiesti üksi, juhendajatel pole aega ja ega neid väga ei huvita ka.Järgid hästi palju reegleid, mis on nii formaalsed ja peavalu tekitavad, et tahaks vahepeal kõik nurka visata ja karjudes Emajõkke joosta (karjudes, et rohkem vett kopsu korraga hoovata saaks).Sa tead juba algusest peale, et midagi väga asjalikku ega uudset sinu UT-st nagunii ei selgu, ja see pole isegi eesmärk. Mis on eesmärk? Alati ei saagi aru, eriti, kui teadust tegema niikuinii ei lähe, mini-uurimusi on varemgi tehtud ja katseid läbi viidud, raporteid kirjutatud ja arvukaid teadustöid läbi töötatud ja nende pealt õpitud. Hull ressursikulu nii tudengile, j…

Lugu sellest, kuidas minust sai Heinvere

Ühel detsembrikuu pärastlõunal pikutasime Hardiga niisama, kui jutuks tuli küsimus, miks me juba abielus pole.