Otse põhisisu juurde

Kuidas elada keskkonnasõbralikult?

Keskkonnateema on praegu, nagu öeldakse, popp ja noortepärane. Ja seda vägagi põhjendatult.
Pole midagi salata, inimesed ei ole piisavalt mõelnud sellele, kuidas nende tegevus mõjutab ümbritsevat keskkonda, ja tagajärjed on hakanud uksele koputama. Eks alati leidu neid, kes eitavad globaalset soojenemist ja kõiksugu muude keskkonnaprobleemide olemasolu, kuid sellegipoolest on ilmselge tõsiasi, et igal teol on tagajärg. On ilmne, et ka suurtööstustel, liigtarbimisel ja läbimõtlemata tegevusel on tagajärjed, sealhulgas keskkonnale, mille ressursse nad kasutavad. Nii et... fakt on, et inimtegevus mõjutab keskkonda. Ja seda mitte tingimata heas suunas. Eriti praegu.

Kui tundub loogiline, et keskkonda tuleks säästa, ja et seda on võimalik teha läbi omaenda tegevuse (või mõnel juhul millegi tegemata jätmise), siis on vastus ilmselge. Oma eluviisi tuleb muuta keskkonnasõbralikumaks ja vastutustundlikumaks. Vähendades nõudlust keskkonnakahjuliku tootmise järele ja tõstes nõudlust säästliku järele (või kaotades nõudlus üleüldse), muudame süsteemi. Vahel aga ei ole päris selge, kuidas ja kust alustada, nii et panin kirja mõned punktid, mida võiks kaaluda ja oma ellu integreerida.


Mida annab ära teha?
Toitumine
  • Kaalu loomsetest toodetest loobumist või nende osakaalu vähendamist. Loomatööstuse kahjulik mõju keskkonnale on tõsiasi, millest siiani üpris oskuslikult on mööda vaadatud. On arusaadav, et harjumuste kahtluse alla seadmine ja muutmine on raske. Sellegipoolest võiks ennast oma toitumise ja selle tagajärgede osas natuke harida ja seejärel viia oma elustiili sisse vajalikud muutused. Paar allikat, mis räägivad loomatööstuse mõjust keskkonnale, on siin ja siin. Neid allikaid on väga palju erinevaid, nii et igaüks võib leida endale midagi sobivat, kui vaid veidi otsida.

    Ma ise olen läinud üle täistaimsele toitumisele. Olen kirjutanud ka pikema postituse, miks ja kuidas ma veganiks hakkasin, kust saab sellise elustiili kohta rohkem infot. Aga veganlus ja taimetoitlus pole sugugi ainsad alternatiivid. Juba ainuüksi loomsete toodete osakaalu vähendamine on hea (esimene?) samm, millest räägib lähemalt ka see artikkel. Ehk siis: tarbi vähem liha ja piimatooteid ning söö rohkem taimset toitu nagu kaun- ja teraviljad, puu- ja juurviljad, seemned-pähklid ja rohelised. Tõenäoliselt muutub toidulaud sellest ainult mitmekesisemaks. Ja keskkonnasõbralikumaks.


  • Jälgi, kust su toit tuleb. Meie poeletid on täidetud toodetega, mis tulevad kaugelt soojalt maalt ja mille kohta me ei tea, kuidas nad üldse kasvatatud on. Üks hea võimalus vähendada oma ökoloogilist jalajälge on eelistada kodumaist toitu või toitu, mis pärineb vähemalt lähinaabritelt või Euroopast üldisemalt, mitte kaugemalt. Siin uuringus on leitud, et kohaliku toidu eelistamine vähendab jalajälge 20 korda. Teine oluline asi on toituda võimalikult hooajaliselt. Kui keegi hakkaks näiteks Eestis talvel aprikoose kasvatama, oleks see küll kodumaine, kuid sellegipoolest väga suure ökoloogilise jalajäljega, sest kasvuhoonetele minev kulu jmt on väga suur. Isegi säästlikum on juba osta siis see välismaine aprikoos. Niisiis: osta võimalikult hooajalist ja võimalikult lähedalt pärinevat toitu. Näiteks on selleks hea käia turul.

    Lisaks on hea jälgida, kas tegu on nö öko-/mahetootega ja millised muud tähistused tootel võivad olla. Selleks tuleb end esmalt muidugi viia ka kurssi erinevate tähistuste ja nende usaldusväärsusega.


  • Kasvata, korja ja valmista oma toitu rohkem ise. Helista oma vanaemale, kelle õunaaed uputab. Mine metsa ja tuleta meelde, mis seeni sa lapsena vanaisaga korjamas käisid. Istu mustikapuhmas ja tee oma käed siniseks. Tee oma aknalauale maitsetaimede miniaed. Pane suvekodus kartulid mulda. Otsi üles või raja kommunaalaed, kus samasuguste inimestega ühiselt midagi kasvatada ja jagada. Osta poest/turult ainult tooraineid ja valmista ise hummust (retsept siin), peedikotlette või taimset piima (retsept siin). Loobu võimalikult suurel määral valmistoidust. Ühesõnaga, vähenda tootmisahela lülide arvu sellega, et teed ise midagi ära. Ole võimalikult isemajandav ja tee koostööd teiste samasuguste "kiiksuga" inimestega. Olge üheskoos võimalikult isemajandavad ja suurtööstustest sõltumatud.


Pakendid & prügi
  • Vähenda pakendite hulka, kui poodled. Selleks on palju erinevaid viise. Näiteks võiks loobuda poes käies kilekottidest ja kasutada selle asemel hoopis riide- ja võrkkotte. Juur- ja puuvilju ei ole tihtipeale üldse vaja ühtegi koti sisse pakkida, vaid võib täitsa niisama letti lüüa. Osades kohtades, näiteks Biomarketis, saab osta toitu (nt kuivaineid) ka omaenda purgi sisse. Samamoodi saab oma pudeli sisse osta šampooni/seepi. Hea mõte on ka osta kohe hulgi, selmet toota pidevalt pisiprügi.


  • Vähenda prügi hulka. Eestlane toodab keskmiselt aastas 390 kilo prügi (allikas). Päris palju. Mõtle hoolega järele, mida sul on päriselt vaja. Pole mõtet osta igaks juhuks rohkem toitu, kui selle nädala lõpus hallitanu ja tähtaja ületanuna ära viskad. Toidu äraviskamine on üleüldse üks suur probleem, millega igaüks väga lihtsasti tegeleda saab. Ka ühekordseid tooteid ei ole vaja eriti kasutada - osta näiteks kohvitopsi asemel termos.

    Lisaks, ära viska ära kasutuskõlblikke asju. Vii need hoopis komisjonipoodi müüki, anneta Taasakasutuskeskustele, paku kellelegi tasuta, vii laadale, kingi vajajale... Valikuid on palju. Kaaluda võiks ka mõnede suuremate asjade ühist ostmist näiteks sõprade või naabritega: miks peakski igal inimesel olema näiteks isiklik tööriistakomplekt, ENE entsüklopeediate kogumik või hirmkallis lauamäng, mida kasutad vaid korra kvartalis?.. Jagada on ju tore, lisaks annab see põhjuse sõpru tihemini näha ka. Ja koos loodust säästa.
  • Sorteeri vähemalt bioprügi ära. Prügi sorteerimine pole üldse keeruline. Siin on sorteerimise juhendid ka. Eriti lihtne on aga eraldada bioprügi muust prügist. Niikuinii on (vähemalt minu tarbimisharjumuste juures) bioprügi osakaal kõige suurem (banaanikoored, õunasüdamikud, teepuru, sibulakoored...), nii et siis jõuab arvestatav hulk prügist vähemalt õigesse konteinerisse.

(Liig)tarbimine
  • Tarbi vähem. Kas sul on tõesti vaja kappi osta 12 paari teksaseid? Kas kõige uuem iPhone või õunalõikur on tõeliselt tähtis ost? Kas väikese auguga särk tuleks kohe prügimäele saata ja kolm uut selle asemele osta? Kas igal hommikul on vaja tee peal kioskist kohv kaasa haarata, selmet investeerida termosesse?.. Mõtle läbi oma tarbimisharjumused. Välista tooted, mida sul päriselt vaja pole ja/või mida saaksid lihtsasti ka ise valmistada. Nagu mainisin, saab näiteks hummust ise valmistada, ja ka mitmeid teisi toite, mis muidu valmistootena letilt kaasa haarame. Miks mitte ka õppida selgeks kudumine ja teha endale ise sügiseks sall? Külasta rohkem "kaltsukaid", ära toeta iga oma ostuga suurtööstusi, mis loodust saastavad. Proovi osta kvaliteetseid ja kestvaid asju, mida saab vajadusel ka parandada. Pole mõtet iga mõne kuu tagant endale uusi asju osta, kuna eelmised on nii läbi kulunud. Sellega toetame liigset tootmist ja kulutame mõttetult loodusressursse.

  • Vabane liigsest. Kui juba otsustad vähem tarbida, võiks ka oma kodus suure inventuuri teha, et liigsest kolast vabaneda. Kappi seisma jäänud riided võib maha müüa või annetada, sama kehtib ka igasugu mööbli, raamatute ja muu kohta. Liigsetest asjadest vabanemise protsess on väga vabastav ja kergendav, tekitades koju juurde hingamisruumi ja andes sinu jaoks ebavajalikele asjadele uue hinguse. Minimalism toob ellu kergust, praktilisust ja... keskkonnasäästlikkust.

  • Ära raiska vett ja kütet. Kuigi väidetavalt on see üks väiksematest panustest, mida keskkonna säästmiseks teha, ei näe ma siiski mingit põhjust, miks peaks ressursse kulutades seisma kuuma duši all 15 minutit järjest või kütta tuba 25 kraadini. Vähene mõju üldpildile ei õigusta siiski mõttetu liigtarbimist ja -kulutamist. 
Transport
  • Loobu liigsest auto kasutamisest. Väga mõnus on pimedal õhtul sõita 300 meetri kaugusele poodi autoga. Aga kas see on tõesti nii mõistlik ja hädavajalik, et kohe kuidagi ei saa teisiti? Kas pidev ummikutes passimine, suured kulud autole ja keskkonna saastamine on tõesti väärt mugavat sõltuvust neljarattalisest metallihunnikust? Üldiselt ei ütle ma, et auto tuleks otsemaid maha müüa. Väga tore on vahel sõita maale või teise linna, kuhu muidu reisiks kolme erineva bussi ja rongiga. Sellegipoolest on võimalik suurendada rattasõidu või jalgsiliikumise osakaalu. Lisaks keskkonnale on see hea ka tervisele :)

  • Ära telli Hiina odavat kaupa. Transpordikulud ja saaste tulenevad, nagu varemgi mainitud, kaubatranspordist ja tööstusest ka. Nii et mõtle järele, kas need 3 paari krokodillimustriga trussikuid või pimedas helendavad kõrvaklapid on nii jube vajalikud, et neid seitse maa ja mere tagant endale koju tellida.
Informeerimine & kogukond
  • Levita infot ja hari inimesi. Ainuüksi kokkupuude vastavasisulise temaatikaga aitab tõsta inimeste teadlikkust ja juhtida tähelepanu olulistele punktidele. Ajapikku ei teki inimestes enam nii järsku ja teravat reaktsiooni, kui keskkonnateema lauda tuua, kuna nad on sellega juba veidi harjunud ja ehk ka rohkem valmis kuulama. Rahulik, kuid kindlameelne lähenemine toimib kõige paremini. Vaielda pole kellegagi eriti mõtet - kui inimene on juba meelestatud sel moel, et ta sulle vastandub, ei ole ta valmis mingisugust infot ka vastu võtma, vaid pigem muutub teema suhtes veel umbusklikumaks ja vastumeelsemaks. Kedagi sundida, polariseerida, vihale ajada või maha teha ei ole kohe kindlasti mõtet. Pigem lihtsalt jagada infot, olla avatud küsimustele ja vestlustele ning anda eeskuju.

  • Otsi sarnaseid inimesi ja kogukondi. Kogukonnatunne aitab säilitada motivatsiooni, jagada kogemusi ja mõtteid sarnase maailmavaatega inimestega, leida uusi ja huvitavaid võimalusi ning sõnumit efektiivsemalt levitada. Selleks sobivad hästi kõiksugu Facebooki grupid, temaatilised üritused, vastavasisulised meediaväljaanded... Oluline on haarata kinni erinevatest võimalustest ja olla uutele tutvustele avatud. Ajapikku hakkavad need justkui ise sinu poole tõmbuma, kui oled juba piisavalt kaua teemas sees olnud ja sinu kohta on näiteks teada, et sa oled see nn keskkonnafriik.

  • Anna eeskuju. Kui oled oma harjumusi juba kohandanud, võid osaleda näiteks ka meeleavaldustel (järgmisel reedel toimub ülemaailmne kliimastreik mitmetes Eesti linnades, ürituse leiab siit), allkirjastada petitsioone (jätkuvalt kogutakse veel allkirju algatusele "Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035", mida saab allkirjastada siin), käia valimas (ja... ära vali neid, kes eitavad kliimaküsimuste olulisust...), annetada keskkonnaga tegelevatele organisatsioonidele (nt Eesti Rohelisele Liikumisele), liituda ringide ja kommuunidega (nt Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringiga), keskkonnasõbralikesse algatustesse investeerida ja olla valmis oma elustiilist rääkima.

Järgmisel nädalal avaldan seoses kliimanädala toimumisega ka väikese nimekirja  keskkonnateemalistest raamatutest ja filmidest, mida enda kurssi viimiseks lugeda-vaadata, ja nädala lõpulejõudmisega püüan kokku panna ka kokkuvõtte oma tegemistest. Kas ja mida on teilgi plaanis keskkonna heaks ette võtta?

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Enesekaastunne - mis ja milleks?

Kas kuulete oma peas vahel näägutavat häält, mis teile pidevalt kommenteerib, et tegite midagi valesti ja mida nüüd küll teid ümbritsevad inimesed sellest arvata võiks?

Kuidas olen ülikooliaja jooksul muutunud?

Ülikool on ametlikult läbi! Uurimistöö kaitstud, bakaeksam tehtud ja lõpetamisel lilled kätte saadud. Peod ka maha peetud ja lõpukingid kätte saadud, edasised plaanid väga abstraktselt ka silmapiiril. Põgusalt võib öelda, et uurimistöö oli äärmiselt ebameeldiv kogemus, mida ma üritan edaspidi vältida nii palju kui võimalik. Mõni põhjus, miks UT võib sakkida:
Oled täiesti üksi, juhendajatel pole aega ja ega neid väga ei huvita ka.Järgid hästi palju reegleid, mis on nii formaalsed ja peavalu tekitavad, et tahaks vahepeal kõik nurka visata ja karjudes Emajõkke joosta (karjudes, et rohkem vett kopsu korraga hoovata saaks).Sa tead juba algusest peale, et midagi väga asjalikku ega uudset sinu UT-st nagunii ei selgu, ja see pole isegi eesmärk. Mis on eesmärk? Alati ei saagi aru, eriti, kui teadust tegema niikuinii ei lähe, mini-uurimusi on varemgi tehtud ja katseid läbi viidud, raporteid kirjutatud ja arvukaid teadustöid läbi töötatud ja nende pealt õpitud. Hull ressursikulu nii tudengile, j…

Lugu sellest, kuidas minust sai Heinvere

Ühel detsembrikuu pärastlõunal pikutasime Hardiga niisama, kui jutuks tuli küsimus, miks me juba abielus pole.