Otse põhisisu juurde

Kohaliku toidu nädal ja muid keskkonnasõbralikke katsetusi

Paar nädalat tagasi leidis aset kliimanädal, mille raames pöörasin tähelepanu mitmele keskkonnaga seotud teemale.
Nii näiteks osalesin Ülemaailmsel Koristuspäeval, lugesin läbi keskkonnaaktivismist kõneleva raamatu nimega „This Is Not a Drill“, käisin kliimastreigil meelt avaldamas ja tarbisin terve nädala jooksul võimalikult suurel määral kohalikku toitu (etteruttavalt võin öelda, et ükski toiduaine meie pere laual ei tulnud tol nädalal väljastpoolt Euroopat)(ja veelgi etteruttavamalt, et komme osta peaasjalikult kohalikku on juba kolm nädalat ka püsinud).


Ülemaailmne Koristuspäev
Laupäeval, 21. septembril toimus eestlaste Teeme Ära algatusest inspiratsiooni saanud Ülemaailmne Koristuspäev, mille raames inimesed üle terve maailma pühendavad oma puhkepäevast aega ümbritseva looduse ja keskkonna kordategemisele. Prügi, mis ootab leidmist ja üleskorjamist, on igal pool nii palju, et kõike ei jõuagi ära koristada.


Kahjuks ei olnud Tartus ühtegi suuremat ettevõtmist korraldatud, millega oleksin saanud liituda. Hardi oli ka sel päeval tööl, nii et üksi koristama minek oleks olnud küll mõeldav, aga mõnevõrra nukker. Eriti, kuna mul ei ole kodus sobivaid töökindaid. Õnneks oli tudengiorganisatsioon AEGEE otsustanud luua väikese ürituse, mille raames sai nende tiimiga liituda, laenata kindaid ja prügikotte ja suunduda Anne kanali äärde näppe prügiseks tegema. Vahepeal jõime teed ja soojendasime end natuke üles, enne kui jälle prügi kallale minna. Huvitavaid leide oli mitmeid, alates isetehtud minigrillist lõpetades raseerijate komplekti ja auklike tossudega. Prügikotte täitus ludinal ja kõigest paari-kolmetunnise koristusega kogunes prügi liitrite viisi. Eraldi kogusime veel ka suitsukonisid, mille hulk oli ebanormaalselt suur. See on minu jaoks omaette teema: märkan konisid tänavapildis igal pool ja lähen iga kord natuke närvi ka, sest minu jaoks on ülikummaline, et tavalise prügi tänavale maha viskamine on justkui veider, aga konide loopimine on igati tavaline nähtus. Ometigi on ka konid loodusele väga mürgised ja jõuavad kanalisatsiooni kaudu sagedasti merevette.
Aga lõppkokkuvõttes oli tunne igatahes hea ja päev produktiivne.


Kliimastreik
Reedel, 27. septembril toimus ülemaailmne kliimastreik. Eestis korraldati see päris mitmes linnas. Tartu raekojaplatsile kogunes keskpäevaks umbkaudu paarsada inimest, paljudel kaasas plakatid. Suurem osa kohaletulnutest olid kas õpilased (kelle algatatud tegelikult ju Fridays for Future ehk reedesed kliimastreigid ongi) või tudengid, sekka mõni vanem inimene ka. Kohapeal sai juua teed, süüa tervislikke snäkke ja laenata kõiksugu sõnumitega plakateid. Esines bänd, lauldi regilaule, skandeeriti loosungeid, peeti kõnesid ja teeseldi ühiselt pikali heites surnuid. Streigi eesmärk on näidata, et rahva jaoks on oluline keskkond ja selle tulevik, ning praegune poliitika ei võta kliimaprobleeme piisavalt tõsiselt. Lisaks aitab meeleavaldus levitada infot ka teiste inimeste seas, viia tähelepanu probleemidele ja tuua kokku üksmeelseid inimesi. Nuriseda annab ainult selle üle, et kogu fookus oli sellel, mida teevad valesti süsteem ja valitsus, kuid iga üksikisiku enda vastutust ei toodud eraldi välja. Saan aru, et meeleavalduse eesmärk ongi pigem püüda võimulolijate tähelepanu, kuid see võiks motiveerida ja aidata igaühel ka eraelus vastavalt oma põhimõtetele tegutseda. Näiteks ei maininud mitte keegi poole sõnagagi tõsiasja, et loomakasvatus on üks suurimaid keskkonnaprobleemide põhjustajaid, ning et igaüks võib anda oma panuse olukorra parandamisse loomsest loobumise või selle vähendamise teel. Seepärast olen kirjutanud ka postituse, mis räägib lähemalt sellest, mida igaüks saab keskkonna parandamiseks ära teha. Muutuma ei pea ainult süsteem, ja seda ülevalt alla. Muutuma peab inimeste teadvus ja elukombed niisamuti. Ja see on juba igaühe enda vastutada.

Fridays For Future Eesti Facebooki postitatud pilt streigist

Muide, samasugust kriitikat võib suunata ka „This Is Not a Drill“ raamatu pihta, mis küll räägib suurepäraselt lahti kliimaprobleemide olemuse erinevatest vaatevinklitest ja õpetab, kuidas hästi streike korraldada, kuid jätab kahe silma vahele iga indiviidi panuse oma elustiili kaudu.


Kohaliku toidu nädal
Kliimanädala raames tundus igati loogiline katsetada esmakordselt sellist poeskäiku, mille tulemusena jõuab meie toidukorvi suuremas osas ainult kohalik toit. Niisiis seadsime sammud turu poole, eesmärgiga valida sealt välja ainult „Eesti“ tähisega toiduained. Käik oli igati tulemuslik: panime kotti kohaliku kõrvitsa, lehtsalatit, spinatit, kartuleid, porgandit, sibulat, paprikat ja aedube. Käisime läbi ka poest, kust muretsesime juurde Eesti kaerahelbeid ja leiba. Leedust jõudsid meie korvi veel tatar ja Saksamaalt riis, Hispaaniast mais ja Hardi tungival soovil ka oliivid. Ehk siis sisuliselt vaid kolm toodet pärines Baltikumist väljastpoolt. Oleksime iseenesest näiteks Hispaania toodeteta täitsa läbi ajanud. Ja... kokkuvõttes kulus meil kahe peale nädalasele toidunoosile kõigest 20 eurot. Kodus olid tegelikult natuke sohitegemise mõttes olemas ka kinoa- ja läätsevarud, aga ka neid annab lihtsasti asendada kohalikemate toodetega. Lisaks leian, et just kuivtoodete ostmine välismaa tootjatelt (aga eelistatavalt siiski Euroopast) on ikkagi ökom kui osta eksootilisi vilju, värskeid köögi- ja puuvilju kaugematest riikidest ja valmistooteid ka. Näiteks ei nõua kuivtoodete säilitamine külma temperatuuri hoidmist, nagu seda vajavad muud ülalnimetatud tooted.


Kokkuvõttes oli eksperiment väga edukas ja ka järgnevatel nädalatel oleme ostnud põhiliselt kohalikku Eesti toitu. Sellegipoolest lubame endale vahel ka paar Eesti-välist toodet Euroopa piires, kuid kaugemalt enamasti ei osta midagi. Vahel tuleb mango-, avokaado- ja kiiviigatsus küll peale, aga kui esivanemad suutsid üle elada, siis vast suudan mina ka. Toidulaud on siiski üpris rikkalik ja mõnusalt hooajaline. Kui kellelegi peaks olema vaja ostunimekirja poodi või turule minekuks, mis elu lihtsamaks teeks, siis saab korvi panna näiteks:
  • kõrvitsat
  • suvikõrvitsat
  • õunu
  • sibulat
  • küüslauku
  • rohelisi nagu spinat ja lehtsalat
  • teraviljatooteid nagu kaerahelbed ja leib
  • porgandit
  • kartuleid
  • (toor)tatart
  • aedube
  • paprikat
  • seemneid (nt kõrvitsaseemneid)
  • tomateid ja kurke
  • Euroopa piires saab ka läätsed ja riisi kenasti kätte, aga tuleb kindlasti siltidel silm peale hoida - väga suur osa riisist jõuab meieni Aasiast (mis on loogiline), ehk siis kaugelt
  • seeni ja marju turult (või isekorjatud)
  • peeti (isetehtud peedikotletid on jube nämmad!)
  • kapsast
  • (gluteenivaba) pastat
Nimekiri on tegelikult veelgi pikem, ja nendest toiduainetest valmistatavaid roogasid rohkem kui küll. Näiteks on väga mõnus teha igasuguseid pajaroogasid, pista suvikõrvits ahju või teha püreesuppe, valmistada mõni kodumaise maiguga wok, wrap või soe salat. Ühesõnaga, isu ajasin nüüd endalegi peale, nii et lähen valmistan ühe mõnusa lõuna endale :)

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Enesekaastunne - mis ja milleks?

Kas kuulete oma peas vahel näägutavat häält, mis teile pidevalt kommenteerib, et tegite midagi valesti ja mida nüüd küll teid ümbritsevad inimesed sellest arvata võiks?

Kuidas olen ülikooliaja jooksul muutunud?

Ülikool on ametlikult läbi! Uurimistöö kaitstud, bakaeksam tehtud ja lõpetamisel lilled kätte saadud. Peod ka maha peetud ja lõpukingid kätte saadud, edasised plaanid väga abstraktselt ka silmapiiril. Põgusalt võib öelda, et uurimistöö oli äärmiselt ebameeldiv kogemus, mida ma üritan edaspidi vältida nii palju kui võimalik. Mõni põhjus, miks UT võib sakkida:
Oled täiesti üksi, juhendajatel pole aega ja ega neid väga ei huvita ka.Järgid hästi palju reegleid, mis on nii formaalsed ja peavalu tekitavad, et tahaks vahepeal kõik nurka visata ja karjudes Emajõkke joosta (karjudes, et rohkem vett kopsu korraga hoovata saaks).Sa tead juba algusest peale, et midagi väga asjalikku ega uudset sinu UT-st nagunii ei selgu, ja see pole isegi eesmärk. Mis on eesmärk? Alati ei saagi aru, eriti, kui teadust tegema niikuinii ei lähe, mini-uurimusi on varemgi tehtud ja katseid läbi viidud, raporteid kirjutatud ja arvukaid teadustöid läbi töötatud ja nende pealt õpitud. Hull ressursikulu nii tudengile, j…

Lugu sellest, kuidas minust sai Heinvere

Ühel detsembrikuu pärastlõunal pikutasime Hardiga niisama, kui jutuks tuli küsimus, miks me juba abielus pole.