Otse põhisisu juurde

Rassism, seksism ja... spetsiesism?!

Mis on spetsiesism? Miks on oluline seda mõistet tunda? Minu #abikaasa Hardi on kokku vorpinud külalispostituse, mis seda müstilist nähtust lähemalt lahti selgitab.


Inimesele eelisõiguse andmine looma ees on meie ühiskonnas nii tavaline asi, et tihtipeale arvatakse, et see ei väärigi eraldi mõistet. Kui paljud meist on isegi kuulnud mõistest spetsiesism (speciesism)? Kui rassismi puhul eelistame me endaga samast rassist inimeste huve ja diskrimineerime seeläbi teisi, siis spetsiesismi puhul on samasugune olukord liigiga. Elusolendi liigiline kuuluvus on siin oluline tunnus, mis õigustab kellegi erinevat moraalset kohtlemist. 

Näiteks oletame, et on tulekahju ja sa jõuad päästa ainult kas lapse või koera. Kelle sa päästaksid?

Ma arvan, et igaüks meist päästaks pikema jututa lapse. Ilmselt me lihtsalt väärtustame automaatselt inimese elu rohkem ega hakka otsuse langetamiseks kulli ja kirja viskama. Kui me langetame selle otsuse ainult liigikuuluvuse põhjal, viitab see aga spetsiesismile. Ka mina päästaksin lapse, kuid see otsus on moraalsest aspektist vaieldav, kui lähtuda näiteks põhimõttest, et igal elusolendil - olenemata liigist, soost, rassist või kognitiivsest võimekusest - on võrdne õigus elule. Selline on nimelt antispetsiesismi üks vaatenurki.


See tulekahju näide oli keeruline dilemma, kus peab paratamatult kellegi huvid tagaplaanile jätma. Tegu on spetsiesismi küllaltki leebe vormiga. Spetsiesism aga võib tähendada ka seda, et ka inimese väikseim soov on olulisem teise liigi elutähtsatest vajadustest. Näiteks võib sel juhul väita, et loomade julm kohtlemine inimese naudingu nimel on täiesti normaalne. Seeläbi ei arvestata teise liigi elusolendi huviga rahumeelselt elada ja kannatusi vältida. Õnneks ei minda spetsiesismiga üldiselt nii kaugele, vaid usutakse lihtsalt, et eetilise probleemiga tegelemisel on mõistlikum valida inimese pool.

Spetsiesism ei piirdu ainult inimese ja looma eristamisega. Me võime uskuda ka, et mõne looma elu on rohkem väärt kui teise oma:

Näiteks oletame, et on mõnus suveõhtu ja oled sõbra juures grillipeol. Sa naudid hõrgutavat sealihašašlõkki, mis viib keele nii alla, et sa lihtsalt pead oma sõbralt retsepti küsima. Ta on lahkelt nõus seda jagama. Ta seletab sulle, et saladus on lihas. Sa pead kasutama paarsada grammi hästi maitsestatud koeraliha... Mida sa selles olukorras tunneksid?


Võib-olla oleksid sa šokeeritud ja sülitaksid toidu suust välja?

Kuigi liha ise vahepeal ei muutunud, muutus su kogemus sellest drastiliselt. Sellise reaktsiooni põhjustab meie ühiskonnas levinud arusaam, et koer on sõber, aga siga on toit. Mõned loomad võivad inimese huvides kannatada ja teised mitte. Spetsiesism võimaldab teatud loomi näha asja, toote või omandina, ning see aitab mööda vaadata loomadevastasest vägivallast meie ühiskonnas - näiteks sellest, mis toimub loomatööstuses. Ilmselt ei suudaks keegi meist vaadata videosid tapamajadest ja kujutada ette, et meie koduloom selliseid kannatusi tundma peaks.

Kuid mida kujutaks siis endast spetsiesismist loobumine? Kas me peame sel juhul kõiki elusolendeid identselt kohtlema? Vastus on, et ei peaks. Spetsiesismist loobumine nõuab lihtsalt, et me arvestaks kõigi elusolendite huvidega samal määral, olenemata tema liigist. Näiteks ei pea me gorilladele andma valimisõigust, et olla vähem spetsiesistlik, kuna me teame, et neil ei ole lihtsalt huvi valimistel osaleda. Samas jääks meile siiski alles kohustus nii palju kui praktiliselt võimalik arvestada gorillade huvidega, nende sotsiaalsete suhetega ja võimalusega olla vaba füüsilistest ja vaimsetest kannatustest. Samamoodi, nagu me arvestame võimaluse korral inimeste huvide ja põhivajadustega.


Õudusfilmid räägivad tihti sellest, kuidas inimesi piinatakse ja lõpuks tapetakse. See on üks meie suurimaid hirme. Sellises “filmis” elamine on miljarditele loomadele aga igapäevane tõsiasi. Ainult selle teksti lugemiseks kulunud aja jooksul on inimene juba tapnud üle miljoni lehma, kana, sea, lamba ja muu looma, peamiselt meie toiduks. Kas sa oled minuga ühel meelel, et valu ja surmahirm, mida loomad tapamajades tunnevad, on sama tõeline, mida ka meie tunneksime? Kas sa usud, et kõik loomad tahaksid elada täisväärtuslikku elu oma loomulikus keskkonnas? Kahjuks toetame me liha- ja piimatooteid ostes loomadele haiget tegemist oma rahaga. Siin on põhimõtteline konflikt meie väärtuste ja otsuste vahel, kuna me kõik armastame loomi. Igaüks, kel on olnud koduloom, teab seda emotsionaalset sidet, mis inimese ja looma vahel tekkida võib.


Ma kirjutasin selle teksti selleks, et see suunaks sind enda jaoks lahti mõtestama, mil määral on sinu käitumine spetsiesistlik ning kas see on sinu arvates moraalselt õigustatud. Näiteks minu jaoks on moraalselt õigustatud inimese elu päästmise kasuks otsustamine, nagu alguses mainitud tulekahju näites. Samas ei näe ma, et ainult maitsenaudingu saamine annaks mulle õiguse kellelegi valu tekitada. Ma ei mõista, kuidas saab kellelgi olla õigus otsustada teise elusolendi elu üle. Iga lihatüki taga on kellegi õnnetult elatud elu, mis oli sama reaalne kui minu enda elu. Ma sain sellest päriselt aru alles üsna hiljuti ning tagasi vaadates ei suuda ma uskuda, kui spetsiesistlikult ma varasemalt käitunud olen.

Kindlasti ei taha ma öelda, et minu jutus oleks peidus mingi universaalne tõde. Ma ei soovi midagi propageerida. Eelmistes lõikudes jagasin ma lihtsalt seda, mida mina tunnen. Selliste keeruliste filosoofiliste probleemide puhul oleneb kogu tõde hoopis sellest, mida sa ise arvad, tunned ja väärtustad. Ma loodan, et see tekst aitab sul ka paremini selgeks mõelda, mis on sinu enda väärtused ja panna tähele, kas sa elad nende järgi.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Enesekaastunne - mis ja milleks?

Kas kuulete oma peas vahel näägutavat häält, mis teile pidevalt kommenteerib, et tegite midagi valesti ja mida nüüd küll teid ümbritsevad inimesed sellest arvata võiks?

Kuidas olen ülikooliaja jooksul muutunud?

Ülikool on ametlikult läbi! Uurimistöö kaitstud, bakaeksam tehtud ja lõpetamisel lilled kätte saadud. Peod ka maha peetud ja lõpukingid kätte saadud, edasised plaanid väga abstraktselt ka silmapiiril. Põgusalt võib öelda, et uurimistöö oli äärmiselt ebameeldiv kogemus, mida ma üritan edaspidi vältida nii palju kui võimalik. Mõni põhjus, miks UT võib sakkida:
Oled täiesti üksi, juhendajatel pole aega ja ega neid väga ei huvita ka.Järgid hästi palju reegleid, mis on nii formaalsed ja peavalu tekitavad, et tahaks vahepeal kõik nurka visata ja karjudes Emajõkke joosta (karjudes, et rohkem vett kopsu korraga hoovata saaks).Sa tead juba algusest peale, et midagi väga asjalikku ega uudset sinu UT-st nagunii ei selgu, ja see pole isegi eesmärk. Mis on eesmärk? Alati ei saagi aru, eriti, kui teadust tegema niikuinii ei lähe, mini-uurimusi on varemgi tehtud ja katseid läbi viidud, raporteid kirjutatud ja arvukaid teadustöid läbi töötatud ja nende pealt õpitud. Hull ressursikulu nii tudengile, j…

Lugu sellest, kuidas minust sai Heinvere

Ühel detsembrikuu pärastlõunal pikutasime Hardiga niisama, kui jutuks tuli küsimus, miks me juba abielus pole.