Otse põhisisu juurde

Kuidas eriolukorras meelerahu säilitada

Eriolukord paneb kõigi zeni kõvasti proovile. Kuidas säilitada endas kasvõi killuke meelerahu ja mitte muutuda närvipuntraks, kes WC-paberi ostjate peale endast välja läheb?

Me kõik püüame praegu hoolitseda oma füüsilise tervise eest: peseme oma käsi, jälgime pingsalt, ega meil mõni sümptom ei avaldu... Hoiame end pidevalt uudistega kursis, jagame oma muresid (loodetavasti lähedastega, mitte kommentaariumides), varume toitu, planeerime oma finantsasju. Selle kõige taustal jääb vaimne heaolu suuresti tagaplaanile. Ometigi on praegusel ajal tõeliselt oluline pöörata tähelepanu iseendale. Uue olukorraga kohanemine ning segaduse ja ebakindlusega silmitsi seismine nõuab palju vaimset ressurssi, nii et kui me enda eest ei hoolitse, võime ühel hetkel avastada, et oleme emotsionaalselt täiesti kurnatud. Näiteks võivad tekkida pingepeavalud, võime muutuda kergesti ärrituvaks, tunda pidevat ärevust või minetada oma keskendumisvõime.

Niisiis - mis on vaktsiin vaimse palaviku vastu?
  • Sotsiaalmeedia ja uudiste detox. Nagu ikka, on alustuseks mõistlik kõrvaldada ärevusttekitavad ja energiakulukad allikad - uudisteportaalid, mis iga paari sekundi tagant uute sensatsiooniliste pealkirjadega ärevusetaset tõstavad, ja sotsiaalmeedia kanalid, mis tähelepanu teenimatult endale tõmbavad ja veel kaheldavama väärtusega artikleid nina alla topivad. Olulise info saab kindlasti kätte ka mujalt (nagu näha, hoiab riik kõiki kursis nii meili kui ka sõnumi teel). Soovi korral võib vahel pilgu ERRi uudisteportaali heita, aga muidu võiks lasta oma ajul info üleküllusest natuke taastuda ja puhata. Pikemalt olen kirjutanud oma uudistevabast aastast ja selle siin. Täitsa teostatav ettevõtmine!


  • Katseta mediteerimist. Mulle meeldib ütlus, et mida vähem tundub sul olevat aega mediteerimiseks, seda rohkem on sul seda tegelikult vaja. Nii ongi - praegusel stressirohkel ajal võib tunduda, et ei ole aega ega jaksu maha istuda ja kümme minutit lihtsalt olla, jälgida oma hingamist ja keha. Ometigi on just mediteerimise abil võimalik iseendaga rahustavat kontakti leida ja pea selgemaks lüüa. Näiteks saab kasutada tasuta Headspace'i äppi, kust leiab erinevaid meditatsioone ja juhendeid alustajale. Kui on soovi mediteerida ilma juhendamiseta, võib kasutada sellist äppi nagu Insight Timer - see lubab määrata teatud ajavahemikud, mille tagant kõlab märguandena gongiheli. Lisaks võib alati Youtube'ist üles leida mõne juhendatud meditatsiooni - täitsa tasuta.


  • Vähe rahutumale hingele sobib mindfulnessiga alustamiseks paremini ehk mõni (aktiivne) joogatrenn, mis aitab läbi keha samuti endaga paremini kontakti leida ja mürarohkest (mõtte)maailmast korraks sammu eemale astuda. Lisaks on praegusel ajal väga oluline end füüsiliselt aktiivsena hoida, sest pidev paigalistumine mõjub laastavalt nii füüsilisele kui lõppeks ka vaimsele heaolule. Ka mina alustan oma päeva treeninguga, millesse kuulub ka omajagu joogat. Lisan siia paar oma lemmikvideot, mille juhiseid järgides on joogaga alustamine lihtne ja mõnus. Hoolitse oma vaimse seisundi eest!



  • Kui jooga väga ei tõmba, võib proovida mõne muu treeninguga tegelemist. Igaühele sobib kindlasti oma, mistõttu on ääretult vahva, et Youtube'ist ja muudest allikatest on võimalik saada ligipääs tuhandetele erisugustele videotreeningutele. Pidevat ekraani taga istumist ja liigeste kangust saab trenniga kenasti kompenseerida. Pealegi, trennitegemine annab energiat pikemas perspektiivis juurde, mitte ei võta ära - isegi, kui see esmapilgul ebaintuitiivne tundub. Lisaks tõstab füüsiline aktiivsus tuju ja on kerge kuni mõõduka depressiooni puhul võrreldava positiivse efektiga nagu antidepressandid (rohkem infot siin). Tervise Arengu Instituut soovitab liikuda viiel päeval nädalas vähemalt 30 minutit (keskmise intensiivsusega). Seda soovitust mina ka järgin. Hommikul pärast ärkamist alustan esimese asjana trenniga. Lisan siia oma lemmiktrenni ja ka ühe tantsulisema treeningu, millega on ka vahelduseks hea tuju tõsta.

  • Sea sisse tervislik päevaplaan. Mida see tähendab? Planeeri lisaks kohustuslikele tegevustele oma päevakavasse ka pause. Näiteks võid iga pooleteise tunni tagant teha 15 minuti pikkuse pausi. Aga erinevaid efektiivseid võimalusi on veelgi - tuleb leida endale sobivaim viis aju taaskäivitamiseks. Lisaks on hea mõte jälgida kõiki neid kulunud, aga asjalikke soovitusi: joo vett, söö tervislikult ja regulaarselt, sea sisse regulaarne unerežiim... Ja nii ongi.
  • Vii mõtted eemale mõne toreda raamatuga. Potentsiaalsete lugemiskandidaatide kohta tegin hiljuti ka postituse
  • Suhtle lähedastega. Sotsiaalne tugi on alati tähtis. 
  • Ole heasoovlik ja toeta teisi inimesi. Negatiivseid sõnumeid liigub niigi palju ringi. Kokkuhoidmine on aga keerulistel aegadel väljakutsuv.
Mis seal ikka muud, kui et tervist ja jaksu! Ja loodetavasti võimalikult palju väikseid meelerahuhetki ka :)

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kodukootud kaerapiim 3 minutiga

Kui oled laktoositalumatu, vegan või lihtsalt huvitatud uute maitsete ja loodussäästlike alternatiivide avastamisest, siis üks suurepärane valik on asendada loomne piim taimsega.

Enesekaastunne - mis ja milleks?

Kas kuulete oma peas vahel näägutavat häält, mis teile pidevalt kommenteerib, et tegite midagi valesti ja mida nüüd küll teid ümbritsevad inimesed sellest arvata võiks?

Hummus - ise tehtud, hästi tehtud

Hummus kogub populaarsust sama kiiresti kui Jüri Ratas seda kaotab. Ma ei ütle, et "hummus peaministriks", küll aga tasub kaaluda selle maitsva määrde kandidatuuri uute liikmete valimisel oma retseptikogusse.